Igale hobusele unistuste kodu

Arca Nova Element OÜ üheks tootegrupiks on puitelement tehnoloogial hobusetallid nimetusega Arca Tallid ja sinna juurde kuuluvad abihooned. Puitsõrestik elementhoonetest saab veel teha maneeže, jooksuhalle ja teisi abihoonei nagu heinaküünid jms. Puidust hobusetallid on Skandinaavias väga levinud, kuna puit loodusliku materjalina on vastupidav, soe ning loomade sõbralik. Puidust tallihoone pakub lisaks praktilisusele ka tugevad miljööväärtust, puithoonet ei saa plekk ja betoonhoonega võrrelda. Lisa eelistena võib nimetada, et elementhooneid on lihtne, kiire paigaldada, saab tagada hooneosade kõrge koostamise kvaliteedi ning elementhooneid saab vajadusel demonteerida. Puidust hobusetalle saab erinevate välisvoodri lahendustega väga lihtsalt olemasolevasse hoonetekompleksi sobitada.

sõnul on neil firmas välja töötatud 4 tüüpprojekti, mis peaks rahuldama enamuse hobuse pidajate aga ka tõsisemate kasvatajate vajadusi. Hobusetalle valmistame nii külmtalle, kui ka soojustatud talle ning märkimata ei saa jätta populaarsust koguvaid vabapidamise talle.Tüüpprojektide juures on järgitud kasutajamugavust, kvaliteeti tagavaid ja praktilisi lahendusi.

Firmal on kogemusi ka suurtemate ja mitmeotstarbeliste tallihoonete ehitusega. Olemasolevad tüüpprojektid on baasprojektid, millede juures saab klient vajadusel teha muudatusi. Samuti saab hoonetele lisada aknaid ja uksi ning ehitada vaheseinu ja lisaruume. Juhul kui kliendil on soov mahutada ühte hoonesse mitme otstarbega ruumilahendust on olemas ka multifunksionaalseid tallihooneid, kus ühe hoonekompleksi sees on nii heinaküün, külmladu, tallihoone, varustuse ruumid ja olmeruumid.

Arca Nova Element OÜ tehtud töö: kombineeritud  hobusetall – masinakuur Raplamaal

Eraldi sooviks välja tuua hobusekasvatuse lisahooned nagu seda on maneežid. Meie kliimaoludes on aastaringseks ratsutamiseks ja treeninguteks paraku vajalikud maneežid ja jooksuhallid. Firma pakub hetkel 2 tüüpprojekti nimega Arca maneež 23mx44m ja 23mx64m.

Arca Nova Element OÜ müügijuht kutsub kõiki huvilisi külla majatehasesse: „Istume maha vaatame koos tüüpprojekte ja räägime võimalustest, mida me pakkuda saame. Huvi korral teeme tiiru tehases ja vaatame kuidas valmib üks hoonelahendus.

Et tutvuda lähemalt firma pakutava saun-suvila majatüübiga siis võite külastada firma kodulehte www.arcanova.ee

artikli lühendatud versiooni võid lugeda
Ajalehest Kodu Maja oktoober/november 2011

Raplamaa ettevõte on koos kohaliku hobusekasvatajaga mõelnud uudse kampaania Soome turu vallutamiseks — talli või maneeži ostja saab kauba peale hobuse.

Voore tallid OÜ hobusekasvataja Anu Pärisoo sõnul tekkis uudse reklaamikampaania idee Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse mentorklubis ühe grupitöö käigus. Tema oli seal üks juhendatavaist, ehitusettevõtte Arca Nova Element OÜ tegevjuht Marek Jallai aga mentor.

Naljaga pooleks läks õhku mõte, et kui Arca Nova läheb Soome turule talle müüma, siis miks ei võiks hobusekasvataja panna talliga kaasa hobust. Umbes samamoodi, nagu valmis majaga antakse kaasa köögisisustus.

Hullumeelne küll, aga proovida tasub

“Alles hiljem hakkasime mõtlema, et aga ongi ju lahe idee, selle võiks päriselt ka ära teha!” rääkis Pärisoo. “Keegi pole meie teada varem sellist asja teinud ja kõneainet annab see kindlasti.”

Hästi sobis mõte mõlemale ka seetõttu, et nii puitkonstruktsioonide tootmise ja ehitamisega tegelev Arca Nova kui ka Voore Tallid tahavad Soome turul kanda kinnitada.

Seni oli Arca Nova Elemendil esikohal Norra, kuhu on tarnitud põhiliselt elementmaju ja sotsiaalhooneid. Soomes on nõudlus pigem põllumajandusega seotud hoonete järele nagu tallid, heinaküünid, masinakuurid.

Arca Nova on juba Soome partneriga koostööd tehes põhjanaabritele hooneid ehitanud ning Anu Pärisoo kümmekond hobust müünud.

Samas ollakse praegu vastamisi peaaegu tundmatuga — nii jõulist turundust pole varem proovitud. Valmis on soomekeelne kampaanialeht veebis ning algab aktiivne reklaami tegemise aeg.

“Minu meelest on tore, et teeme midagi natuke hullumeelset,” sõnas Anu Pärisoo. “Hullumeelsetel asjadel on jumet!”

“Meie jaoks on see tõesti natuke teistmoodi ja eeskätt mänguline ettevõtmine,” möönis Jallai.

Samas — isegi kui hobusekampaania hoogu sisse ei peaks saama, on hea midagi uut ja värsket katsetada. 18 kohalikule elanikule tööd pakkuv firma pole ka varem väljakutsete ees kõhklema löönud — sama ettevõte ehitas paari aasta eest filmi “Polli päevikud” tarbeks Pärnumaal merre suurejoonelise mõisamaketi.

Mängu lähevad eesti tõugu hobused

Riski tunnistab ka Anu Pärisoo, kellelt ettevõte ostab neli 2011. aasta kevadel sündinud varssa, kaks mära ja kaks täkku.

“Muidugi ma riskin, kui hobused kampaania alla kinni panen,” märkis Pärisoo. “Need on head hobused, kelle müümine ei ole mingi probleem, aga siin säilib võimalus, et keegi ei tahagi neid ja siis on mul neli müümata hobust, aga samas — kui me ei proovi, siis me ei saa ka teada, kuidas see mõte võiks toimida.”

Pärisoo sõnul lähevad hobused Arca Novale pisut väiksema summa eest, kui seda võiks saada vabaturult, kus varssade hind oleks 1000-1500 eurot.

Lisaks võtab ta kohustuse pidada hobuseid vajadusel kevadeni oma tallis ning transportida nad hea tervise juures Helsingisse.

Tegu on eesti hobustega, sest Voore tallides kasvatatakse just seda tõugu. Kõigil seal sündinud hobustel on nimes eesliide Voore, see käib hobusega alati kaasas ja tuletab meelde talli, kus ta sündinud on.

Hobune pole ootamatult kingitud kass

Marek Jallai on seda meelt, et varsad kaovad kiiresti — soomlaste hulgas on hobustega tegelemine väga populaarne ning sealsel turul ruumi on.

“Kui ühe hobusekasvatajaga plaanist rääkisin, oli ta algul väga kahtlev ja arvas, et ei tea, mis hobused need sellised ka on ja kas ta üldse niisugust kaupa teeks,” rääkis Jallai. “Kuuldes aga, kelle talliga koos töötame, oli jutt kohe teine — tegu on usaldusväärse ja hea mainega hobusekasvatajaga.”

Samuti on soomlaste hulgas küllalt neid, kes eesti tõugu hobust tema rahuliku loomu poolest hindavad ja eelistavad.

Kuna valdkond on küllalt spetsiifiline, pole Pärisoo meelest muret, et hobused halbadesse kätesse satuks. Tellivad ju tallihooneid enamasti need, kel sel alal varasem kogemus ja teadmised. Seega ei saa hobuste kauba peale andmist kuidagi võrrelda ootamatult kingiks sokutatud koera või kassiga, kellest saajal mingit rõõmu pole.

Muidugi on kliendil võimalik hobusest ka loobuda, tellitava talli või maneeži hind sellest ei muutu.

Kampaanialehte näed Hevostallit.eu

KOMMENTAAR

Toomas Traagel,

Lilli Agro tootmisjuht ja hobusekasvataja:

Päris huvitav mõte, aga kas see ka töötab, ei oska öelda. Meie müüme Soome hobusekasvatajatele heina ja aluspanuks põhupelleteid. Kehval heina-aastal võiks hobuse asemel talliga hoopis tasuta heinakoorma kaasa pakkuda.

Eestis on küll hobuse heaolu kohapealt sageli nii, et hobusekasvatajal on pigem üks hobune üle kui puudu, aga Soomes võivad aga asjad teisiti olla.

Varem ma sellisest kampaaniast kuulnud pole, küll aga tean, et aastaid tagasi toimunud Vidrike galopil oli hobune loosiauhinnaks.

Aive Sarjas; Bianca Mikovitš

Allikas: Maaleht

Puidust abihooned põhjamaade traditsioon.

Arca Nova Element OÜ üheks tootegrupiks on puitelement tehnoloogial lai abihoonete valik. Antud tüüpprojektide baasil saab ehitada kõikvõimalikke kõlm või soojustatud abihooneid, tööstuslikke ja põllumajanduslikke hooneid.

sõnul on meie põhjamaades valdavas enamuses vaid puidust abihooned, kuhu ka nende enamik toodangust läheb. Puidust abihooneid on sajandite pikkune Skandinaavia kogemus ning ei ole mingi ime, et leiame üle saja aasta vanuseid küüne jms. Puidust abihoonete kohta võiks öelda, et nad on vastupidavad, loodussõbralikud ja neid saab erinevate välisvoodri lahendustega väga lihtsalt hoonetekompleksi sobitada. On ikka kole vaadata küll plastik- ja plekkhalle kusagil põlispuude all või ilusate maamaja kõrval, no kuidagi kohe ei istu sinna. Maal üleskasvanud mehena tõdeb, et plekk ja plastik jäägu pigem linnade tööstusrajoone kaunistama. Eks meie maa on täis lagunevaid kolhooside aegseid hoonevaresid, mis riivavad tugevalt silma. Saame ka meie hetkeolukorrast ja põllumeestest aru, kes püüavad oma materjaliga ja jupi kaupa neid säästu „rätsepa põlle“ laadseid hooneid püsti ajada.

Eks pleki ja viimasel ajal ka plastik ning kile hoonete müügitöö on oma töö teinud aga ometigi pöördub aina rohkem abihoonete küsijaid, et sooviks ikka puidust ja sellist nägusat. Puitkonstruktsiooniga abihoonel või tööstushoonel ei ole erilisi miinuseid teiste materjalide kõrval. Pigem on siiski eelised nagu konkurentsivõimeline hind, loodussäästlik materjali kasutus, lihtne paigaldus ning nad ei vaja suuri pinnase ettevalmistustöid. Euroopas on juba paar aastakümment tehtud puitkonstruktsioonil lausa suuri tootmis- ja tehasehooneid. Ära peaks mainima ka vahel vajalikuks osutuva asja, et puitelement tehnoloogial abihoonetel on hilisem demontaaži võimalus, lõpetad oma äri või asjad ära võtad hooned kaasa.

Arca Nova Element OÜ tehtud töö: Heinaküüni püstitus Soomes

Masinakuuride tooterühmale on Arca Noval olemas kuni 9 väikeste erinevustega lahendust. Antud tüüpprojektid on eelõige suunanäitajaks, milliseid välismõõtmeid me soovitame. Soovi korral saab uksi ja aknaid jms. saab muuta kliendi vajadustest lähtuvalt. Samuti võimalus ehitada, eest lahtiseid tehnika varjualuseid. Arca Nova Element OÜ müügijuht kutsub kõiki huvilisi külla majatehasesse: „Pakume kliendile tassi kohvi ja ajame törts juttu, tutvustame antud tüüplahendust ning uudistame tehases, kus alati analoogne hoone ka töös on.“

Et tutvuda lähemalt firma pakutava saun-suvila majatüübiga siis võite külastada firma kodulehte www.arcanova.ee

artikli lühendatud versiooni võid lugeda
Ajalehest Kodu Maja august/septmeber 2011

Saun-suvila milles saab elada ka aastaringselt.

Arca Nova Element OÜ pakub lisaks eramutele, kortermajadele, masinakuuridele ka ühte oma tüüplahendust, nimelt saun-suvilat. Antud hoonet kutsuvad nad ka saun-puhkemajaks, milles saab elada aastaringselt. Majast veidi lähemalt, antud hoonet sobib ehitada nii puhkemajaks, külalistemajaks, kui ka lihtsalt väikeelamuks. Just viimasel ajal on kasvanud huvi saunast, mida saaks kasutada ka väikelelamuna. Kui leibkond on väike ja elamiseks mingit lossi ei vajata on mõnede inimeste ideaal just taoline saun-suvila tüüpi väikeelamu. Esimesel korrusel toimub igapäevaelu ja ülemisel katusekorrusel on väike töönurgake ja magamistuba.

Kuid samuti on antud projekt menukas just saunaks. Juba ennevanasti oli kõnekäänd, et saun peaks olema alati majast lahus, kui miskit majaga peaks juhtuma on saun kohe käepärast võtta. Jääb mõni lastest elus hätta alati on võimalik ajutiselt pakkuda eluküüti pereliikmele. Ka nüüd kaasajal on osad inimesed seisukohal, et saun peaks olema kindlasti majast lahus kusagil hoovi peal või majast parajal kiviviske kaugusel. Kui peres on vanemaid inimesi või lapsi on just majast väljas olevas saunas võimalik teha õhtuseid istumisi javõtta vastu külalisi, mis võivad teisi pereliikmeid häirida. Majast eraldi saun võib pererahvale muutuda just selliseks õdusaks ja vaikseks kohaks, kus mõtteid koguda või korra pereelu melust eemal olla. Samuti on majast eraldiseisval saunal veel üks lisaväärtus, sinna saab majutada kalleid külalisi, kus nad saavad olla veidi omaette ja nautida teie külalislahkust.

Maja välisviimistlusel võimalik valida klassikaline voodrialud (et sobiks olemasolevate hoonetega) aga eriti menukas on palkmaja – palkmajade laadse välisvoodri lahendusega. Turule on tulnud erinevaid voodrialaua tüüpe, milledega saab ühest ja samast hoonest teha erinevate voodrialaua ja viimistlusmaterjalidega võhikule justkui erinevaid hooneid.

Arca Nova Element OÜ tehtud töö: saun – suvila Raplamaal

Esimesel korrusel on esik, köök, puhkeruum, tualett ja eraldi siis pesemisruum ning leiliruum. Puhkeruum on valgusküllane ja sealt viib avar väljapääs maja taha, kuhu on võimalik intregeerida avarat terassi. Teisel korrusel on kaks magamistuba vähemalt 5 inimesele. Maja on ehitatud nii, et saaks aastaringi kasutada. Hoonesse on projekteeritud kamina- ja elektriküte. Leiliruumi kütteks on halgudega köetav keris.

Saun-suvila majatüübile on Arca Noval olemas kuni 5 väikeste erinevustega lahendust. Arca Nova Element OÜ müügijuht kutsub kõiki huvilisi külla majatehasesse: „Pakume kliendile tassi kohvi ja ajame törts majajuttu, tutvustame antud tüüplahendust, uudistame tehases ning soovi korral vaatame ka lähedal olevat näidismaja.“

Et tutvuda lähemalt firma pakutava saun-suvila majatüübiga siis võite külastada firma kodulehte www.arcanova.ee

artikli lühendatud versiooni võid lugeda
Ajalehest Kodu Maja juuni/juuli 2011

Raplamaa puidufirmast saab tellida nii puukuuri kui ka lossi

Raplamaal Juuru vallas asuv Arca Nova Element OÜ on tegutsenud juba kümme aastat. Firma kuulub Norra gruppi Arca Nova Gruppen, mis on omas piirkonnas kinnisvaraarenduses ja ehituse valdkonnas üks tuntumaid ja usaldusväärsemaid tegijaid. Turul oldud kümne aastaga on ehitatud Norrasse mitmeid elurajoone ja majade gruppe.

Arca Nova Element OÜ juhatuse liige Marek Jallai ja andsid ülevaate firma tegevusest ja toodangust ja meeskonnast.

Firma tootevalik on üsna lai. Pakutakse elamuid, kortermaju, suvilaid, saunasid, garaaze, masinakuure, hobusetalle, katuseferme, voodrilaudu.

Peamiseks toodanguks on kuni kolmekorruselised kortermajad, aga ka eramajad. Osa toodangust moodustavad ka abihooned: masinakuurid tehnikale, laohooned aga ka laudad nii loomadele kui lindudele. Tootevalikut laiendatakse pidevalt, töötades välja erinevaid lahendusi.

„ Meie toodame just selliseid maju, mida meilt tellitakse. Puitkarkassmajad pole meil Eestis veel nii populaarsed kui mujal Skandinaavias. Näiteks ehitatakse Norra maapiirkondades pea enamik maju puitkarkassile. Soomes on samuti tublisti üle poolte eramutest puitkarkasselamud. Meie inimene nagu kardab sellist karkassmaja tellida, kuna vanasti lihtsalt toodeti palju ebakvaliteetseid puitmaju ja see on nagu oma pitseri löönud. Meie majad on kõrgetasemelised ja tippkvaliteediga. Materjal, millest elementmaju teeme on kuiv ja läbi käinud kvaliteedikontrollist. Me lähtume igati kliendi soovist. Müüme jooniste järgi detailid: seina-, põranda-, katuseelemendid, tuulekastid, aknad jm. ning toodang läheb pakituna kliendile. Muidugi oleme toodangut müünud ka oma kaasmaalastele, aga majanduskriis on koduturul veidi pidurdanud toodete,“ rääkis Marek Jallai.

Suur nõudlus toodangule on Norras. Sinna on ehitatud Juurus valmistatud elementmaju elamurajoonide kaupa. Elementmaja on kvaliteetmaja. Soovi korral saab firmalt tellida ka karkassmajale vundamenti tegema, kuid see polevat Mareki sõnul nende põhileib. Maja siseviimistlusega nad ei tegele ja selleks tuleb kohale kutsuda juba teise firma töölised.

Arca Nova Element OÜ-s töötab hetkel 18 inimest ja kaader on püsiv. Eelmisel aastal oli tellimuste arv nii suur, et ajutiselt leidis firmas tööd 9 inimest.

Arca Nova Element OÜ eritöö: mängufilmi Polli Päevikud võtteplats-maja

Tänu elementsüsteemi suurele paindlikkusele ja Norra inseneride 25 aastasele kogemusele saab tütarfirmas nende projekteerija alati leida sobiva lahenduse kliendi soovidele ja on kindel ja läbi töötatud koos kliendiga ja loodetakse abiks olla ka kõige nõudlikumale kliendile.

Elementmaja ostmise peamisi põhjuseid on mitu: kiirus, kvaliteet ja aastaringne püstitamise võimalus. Põhjamaades on elementmajad ennast igati hästi tõestatud.

„ Elementmaju on vahel kutsutud ka OHOO majadeks! Seda seepärast, et kui hommikul läheb naaber tööle ja tema naaberkrundil laiutab vaid suur tühjus vundamendi näol, siis õhtu koju jõudes on seal juba maja. Siis jääbki vaid hüüd ohoo! Maja valmib tõesti vaid paari päevaga, jääb teha veel siseviimistlus ja võibki pere sisse kolida…“, muigas .

Et tutvuda lähemalt firma pakutavate hoonelahendustega siis võite külastada firma kodulehte www.arcanova.ee

artikli lühendatud versiooni võid lugeda
Ajalehest Kodu Maja aprill/mai 2011

Katustel on siiski palju rohkem kohustusi ja ülesandeid, kui vaid kaitsta tube ja elanikke ilmamõjude eest. Lisatarvikud võivad küll tunduda luksusena, kuid keegi taha, et raske lumemüts talle pähe sajab või linnud muudavad katuse lootusetult koledaks.

Kuigi katusevahetustööd kipuvad olema rohkem suvise ja kuiva aja tööd, siis just talvel leiab mitmeid võimalusi muuta oma maja katus funktsionaalsemaks. Meie kliimas loob sellise võimaluse ja vajaduse näiteks katusele kogunev lumi. Iseenesest on hea, kui lumi katuselt maha libiseb, kuid teatud juhtudel on siiski mõistlik seda katusel hoida.

Lisaks inimese ja räästa alla paigutatud vara turvamisele on lumetõketel ka vihmaveerennide kaitsmise ülesanne. Eriti ilmneb lumetõkete vajadus märtsikuus, kui katusele on kogunenud korralik hang ning ühel hetkel hakkab see kõik alla liikuma ja pühib teelt kõik, mis ette jääb. Üks kuupmeeter märga lund kaalub ühe tonni ja võib vaid ette kujutada, kui suurt purustavat jõudu selline liikuv mass endast kujutab.

Väga oluline on ka rennide õige paigaldus. Katusekatte serva üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni serv jääma sellest joonest allapoole. See tagab, et hooga libisev lumi lendab rennidest üle. Kui renni serv on sellest joonest kõrgemal, siis takerdub lumi renni ja toob need suure tõenäosusega alla.

Lumetõkkeid on kasutusel torudega (nii kivi- kui plekk-katusele) ja nn valtsitud lumetõkkeid profiilsetele teraskatustele. Esimese variandi kasuks tuleks otsustada tugevama kinnituse pärast (lumetõkke kinnitused kruvitakse roovlaudadesse) ja väiksema sodi kogumise tõttu. Torulumetõke laseb männiokkad, -oksad ja puulehed kenasti läbi. Selle variandi miinus on hind, mis jääb vahemikku 200–250 kr/jm.

Teraskatuse puhul saab kasutada ka profiili laineharjadele kruvitavat kolmnurkset lumetõkkeplekki, mille hind on ca 80 kr/jm. Miinuseks on prahi suur kogunemine ja lamedama katuse korral lumetõkkele suruv raske mass, mistõttu lumetõke võib kas katusest välja rebitud saada või lihtsalt mõlki minna.

Lumetõkete temaatika on lahendamata olemaolevatele eterniitkatustele, sest see materjal ei luba oma rabeduse tõttu kasutada ühtegi üldlevinud lahendust. Kõigile teistele kaldkatusel kasutatavatele katusematerjalidele on Eestis lumetõkkeid müüvatel firmadel lahendus pakkuda.

Soojusta hoolikalt ning jääpurikad ei teki

Teine talvel katuseid kummitavaid muresid on jääpurikate teke räästastesse. Probleem ei ole niivõrd jääpurikas oma ilus ja uhkuses, vaid selle tekke põhjus. Jääpurikad tekivad olukorras, kus katuse alla pääseb ebapiisava soojustamise tõttu soe õhk, mis räästas kondenseerudes ja külma välisõhuga kokku puutudes moodustabki külmunud veesamba.

Kahjuks on ka väga paljudel tänapäeval renoveeritud hoonetel soojustamine lohakalt tehtud ja tulemust saab hinnata talvel. Päris uusehitistel siiski jääpurikamuret täheldatud ei ole, aga eks erand kinnitab reeglit sealgi.

Siinkohal ei ole muud soovitust kui: tuleb olla hoolikas hoone soojustamisel ja pöörata tähelepanu järelevalve vajadusele. Katusevahetus võib tunduda lihtsa tööna, kuid ka siin on võimalik väikseid vigu tehes saavutada väga kurb tulemus – ventileerimata katusealused, soojustamata laed jms.

Kuidas korstnapühkija katusele pääseb

Seadus kirjutab näiteks põhjanaabritele ette, missugused katusetarvikud kusagil olema peavad, seetõttu on eramajade katused detailirohked. Katustel on palju rohkem kohustusi ja ülesandeid kui vaid tubade kaitsmine sademete ja ilmamõjude eest. Katusest tuleb välja mitmesuguseid tehnovõrke – suitsukorstnad, ventilaatorid, ventilatsioonikorstnad, antennid, katuseaknad jms.

Kõik need lisatarvikud nõuavad katusekattetootjatelt ja eriti paigaldajatelt suurt kogemust – katusesse tuleb teha ava ja see tuleb ka ilmastikukindlalt sulgeda. Seetõttu tuleks koos spetsialistiga enne üle vaadata, millised avad katusele sobivad ja milliseid tuleks vältida.

Kui vajalik hulk funktsionaalseid lisatarvikuid on paigaldatud, tuleb mõelda ka nende hooldusele. Enamasti on Põhjamaades ja Eestiski levinud viilkatused ja seetõttu on vaja abivahendeid kaldpinnal käimiseks. Appi tulevad katuseredelid ja käiguteed. Peatume nendel tsingitud terasest valmistatud toodetel veidi pikemalt. Katuseredel saab alguse juba seinalt, kuhu kinnitatakse vertikaalne redeliraam vastavalt räästa kõrgusele maapinnast. Turul on saadaval viie erineva pikkusega mooduleid, mida saab omavahel jätkata, jätkukohta märkamata.

Redel võib alata ka kõrgelt

Redel ei pea algama maapinnalt, ühiskondlikel hoonetel kasutatakse redeleid, mis algavad selliselt kõrguselt, kuhu soovimatu külaline ei ulatugi. Eramajadel on soovitatav siiski alustada redeliga astumiseks mugavalt kõrguselt. Redel kinnitatakse üle räästa ulatuvate kaarte ja profiilsetel terakatustel kas kruvidega, valtskatusel spetsiaalsete klambritega.

Redeli põhiülesanne on tagada turvaline juurdepääs katusele, korstna või teiste katusetarvikute juurde. Kõrgemate räästaste korral saab tellida ka turvavarustuse – seljakaared, köied jms. Seejärel on vaja leida redelile võimalikult sobiv koht. Katusele võib paigaldada ka mitu redelit. Katuseredel ei pea ulatuma harjani, kuigi see on soovitatav, siis on seda hea kinnitada harjapleki alla. Selline näeb ka parem välja, sest harjani viidud redel tekitab terviku. Redel kinnitub katusele kruvide, valtskatuse puhul asjakohaste klambritega. Redelit ei ole mõtet panna katustele kaldega alla 15 kraadi. Sellisel juhul on juba mugavam liikuda katusekattel ja piisab ainult seinaredelist.

Kindlasti ära unusta enne katuseleminekut jalga tõmbamast kummitallaga jalanõusid! Samuti ei ole väikse kalde puhul vajalik kasutada käiguteid. Järsema kalde puhul on need siiski omal kohal. Käigutee ülesanne on tekitada korstna (vm hooldust vajava detaili) juurde turvaline horisontaalpind.

Sobivad peale eterniitkatuse kõikjale

Enamjaolt on käiguteed müügil kolmemeetriste moodulitena, mida saab vajadusel lõigata ja jätkata. Kasutada tuleb ca 1,5 m sammuga spetskinniteid, mida müüakse erinevatele profiilidele kõigis värvitoonides. Kinniti võimaldab käiguteed muuta horisontaalseks kuni katusekaldeni 60 kraadi. Üle selle on soovitatav kasutada katuselepääsemiseks katuseluuke või -aknaid.

Eespool oli juttu katuseavade arvust. Siiski tasub pigem üritada katuselepääs lahendada väljastpoolt, et vältida vihma- ja lumesulamisvee sissetungi. Mida madalam kalle, seda kriitilisemalt tuleb luukide ja läbiviikude paigaldamisse suhtuda. Igasugune sademete räästassevoolamist takistav detail korjab hästi lund ja sodi, mis katusel sulades üritavad maapinnale jõuda kõige lähemat teed pidi. Tihtipeale võib see olla teekond läbi luukide ja läbiviikude pööningu või eluruumide kaudu. Katuseredelid ja käiguteed on kasutatavad peaaegu kõikide katusekatete puhul, välja arvatud vanadel eterniitkatustel nende rabeduse tõttu.

Kuna kinnituslahendused on erinevad, soovib tarvikute tarnija teada katusekatte tüüpi – kas see on kivikatus, teraskatus, rullmaterjalid vm. Lahenduse leiab peaaegu alati! Peale redelite ja sildade aitavad katuseid funktsionaalsemaks muuta katuseaknad, ventilatsioonikorstnad (ventilaatoritega ja ilma), lumetõkked, korstnamütsid, antennide läbiviigud. Soomes reguleerib selliste toodete kasutamist seadus ja seetõttu võib näha väga detailirohkeid katuseid ka eramurajoonides. Eestis on selleni veel pikk maa minna, kuid meie oleme valmis, kui praegused ja tulevased kliendid soovivad muuta oma katused terviklahendusteks.

Ühekorruselise eramaja katusetarvikute hinnad (koos käibemaksuga) seina- ja katuseredeli komplekt (värvitud detailid) saab kätte umbes 3500 krooniga.

Käigutee ühe korstna teenindamiseks (värvitud detailid) läheb maksma ca 1600 krooni.

Linnutõkked

Igivanale probleemile on nüüd olemas lahendus. Katuseharjal maanduvad linnud on nuhtluseks olnud igale majaomanikule. Lisaks rikutud vaatepildile võib pikemas tulevikus happeline keskkond vähendada ka katusekatete eluiga.

Selle mure vastu on pakkuda spetsiaalne metallist harjastega riba, mis ei lase lindudel enam mugavalt maanduda ega istuda. Toode kujutab endast roostevabast terasest märkamatut püstharjastest koosnevat riba, mille saab kinnitada katuse harjaplekile. Eelkõige on toode mõeldud teraskatustele, kuid õige kinnitustarviku korral on see kasutatav mis tahes katusekatte puhul. Linnutõke on 1meetristest moodulitest koosnev lahendus, mis maksab umbes 90 kr/jm.

Linnutõket võib kasutada ka rõdupiiretel, parapettidel jms kohtades, kus lindudel meeldib koguneda. Jälgida tuleks siiski, et linnutõke oma terasharjastega ei muutuks ohtlikuks inimestele. Käidavatesse kohtadesse ei maksaks seda toodet paigaldada.

Kindlasti tasub katuse lisatarvikutele tähelepanu pöörata, sest nii mõnedki probleemid jäävad ära

Allikas:

TM Kodu ja Ehitus
detsember 2008

Puitvoodri populaarsus on jätkuvalt tõusuteel. Kõige enam tekitab tavaliselt kõhklusi kartus, et puitvooder vajab liialt sageli hooldamist ega ole pikaealine. Korralikult ja õigesti paigaldatud vooderdus peab ajahambale vastu väga hästi ja väga pikalt.

Üsna äärmuslik väide oli kirjas eelmises, Kodu ja Ehituse veebruarinumbris, kus toodi näitena, et UV-kiirgus võib palgi (ja seega ka kaitsmata puitvoodri) pinda kahjustada kuni 3 mm aastas (artikkel “Puidu eluea lühendajad”). Sellest väitest võikski hirmude hajutamist alustada. Esiteks võib rahustuseks kohe mainida seda, et UV-kiirguse eest on puitu üsna kerge kaitsta, aga vaatame olukorda, kui seda siiski ei tehta.

Kesk-Euroopas on väga levinud majade katmine viimistlemata pinnaga sindlitega, mille paksus ongi 3 mm ümber.

Üks võimalus maja põhikonstruktsioone kaitsta ongi puitvooder, mis vajab muidugi ka ise kaitset, seda nii konstruktiivsete võtete kui pinnaviimistlusega. Kaitsmist vajab seejuures igasugune põhikonstruktsiooni materjal, vahet pole, kas tegemist on puit- või kivimajaga. Kivimajade puhul kasutatakse kaitseks sageli krohvimist, kuid üha enam levib ka praktika, kus näiteks Fibo plokist maja väliseks kaitsekihiks on krohvi asemel puitvooder. Tekib küll küsimus, miks ei võiks maja üleni puust olla, aga hea, et vähemalt maja üldilmegi annab puit.

Kõrge sokkel ja korralik vihmaveesüsteem

Meie vanu puumaju lähemalt uurides on hästi näha, mida tuleb pikaealise välisvoodri saamiseks teha. Korralikud räästad ja kõrge sokkel ning toimivad vihmaveesüsteemid on lubanud meie puitasumitel vahepealsed kehva hooldusega ajad suhteliselt väikeste kaotustega üle elada. Lisaks veel looduslikud, veeaurule hästi läbitavad materjalid ja saabki selgeks, miks vanad voodrilauad ikka veel kestavad, ehkki tolleaegne ehituspraktika ei näinud ette tuulutusvahet voodrilaudade ja palkseina vahele.

Seina kuivamist soodustas ka üsna kesine tuuletõke ja nii piirdub mädanik, kui seda on, sageli vaid püstvoodri laudade alumiste otste või rõhtvoodri alumiste laudadega

Tänapäeva arhitektid üldiselt väldivad räästaid, seda enam tuleks tähelepanu pöörata muudele konstruktiivsetele lahendustele puidu kaitseks, veebilehel puuinfo.ee on selleks RT-kaartide näol päris detailsed juhendid. Põhitõed peaks endale selgeks tegema ikkagi ka hoone tellija, sest eriti ehitajad kipuvad väga leidlikud olema lihtsamate lahenduste leidmisel. Muidu võib juhtuda, et tuulutusvahe on küll olemas, aga alumine laud on surutud vastu veelauda ja tuulutus ei toimi. Nii hakkab veelaua läheduses värv koorduma juba paar aastat pärast voodri valmimist, ehkki tehases värvitud laudadel peaks värvkate vastu pidama kümmekond aastat, enne kui vajab ülevärvimist.

Üldiselt kaasaegsed värvid pigem kuluvad pinnalt lahti kui koorduvad ja pinna puhastamine enne ülevärvimist on suhteliselt lihtne. Kuna aga paar aastat vettinud olekus on värvi mahakulumiseks liiga lühike aeg, siis ongi tulemuseks värvi lahtikoordumine, nähtus, mis peaks normaalsetes oludes olema kadunud koos veneaegsete sünteetiliste värvidega. Välisvoodrilaudu ostes tuleks kindlasti eelistada tehases värvitud laudu isegi siis, kui töö tehakse ise ja rahaline võit värvimata laudu ostes tundub käegakatsutav.

Kõigepealt toimub värvimine tehases kohe peale hööveldamist, kui värv nakkub pinnaga kõige paremini ja on täiesti tolmuvaba. Samuti on laudade niiskus optimaalne ja krunditakse ka laua sisekülg, mida ehitusplatsil ise teha on väga tülikas. Sisepinna kruntimine aga vähendab oluliselt laudade kõmmeldumist (ristlõikes kaardumist) sise- ja välispinna niiskustaseme erinevuse tõttu. Kui värvida juba voodrisse kinnitatud laudu, jääb mingi osa profiilist värvimata ja seega ka kaitseta. Kindel võib olla ka selles, et ise värvides ei õnnestu osta täiesti täpset värvikogust ja mingi osa värvist läheb lihtsalt raisku.

Tuulutusvahe puhul on oluline, et see oleks õhu liikumiseks avatud nii alt kui ülalt. Voodri ülaservas võib õhu juhtida kas katuse tuulutatava aluskatte alla või tuulekasti, kus sellisel juhul tuleb tuulekasti alumiste laudade vahele jätta pilud. Suuremate hoonete puhul on tuulutusvahe kohaks, mille kaudu toimub võimaliku tulekahju korral tule kiire levik. Selle vältimiseks on tänapäeval mitmeid vahendeid, lihtsaim neist on paigaldada tuulutusvahesse perforeeritud plekist tõke.

Ehk meenub kooli keemiaklassist, et gaasipõleti leek ei suutnud terasvõrgust läbi tungida, sarnase nähtusega on tegemist siingi. Tule levikut saab piirata ka puitfassaadi välispinnal, lihtsaim võte on fassaadist väljaulatuv veelauda meenutav tuletõke. Lisaks võib voodrilaudadele enne tehases värvimist lasta kanda ühe või kaks (sõltuvalt tulekaitsenõuetest) tuletõkkevõõba kihti

Kui tuul peab tuulutusvahes nagunii undama, siis võib vahed jätta ka välisvoodri laudade või lattide vahele, sest vihm tungib kitsamatesse piludesse vaid väga tugeva külgtuulega ja selle vähese niiskuse saab tuuletõkkeplaadi pealispinnalt kiiresti välja kuivatada. See loob võimalusi huvitavate ja õhulisena mõjuvate pindade moodustamiseks.

Enamlevinud kuusk ja mänd

Lõpetuseks tahaksin veel kõnelda välisvoodrilaudade materjalist ja paksusest-laiusest. Üldreegel kõlab: mida laiem laud, seda paksem. Paksus peaks olema nii suur, kui rahakott vähegi kannatab, aga alla 21 mm ei tohiks jääda.

Kõige levinum ja õigel kasutamisel igati sobiv puiduliik on kuusk, aga mändki kestab piisavalt hästi. Männi puhul tuleks vaid arvestada sellega, et pinnaviimistluseta jätmisel on suur tõenäosus, et tekib sine. Kui pind toonida rauavitriolilahusega, ei ole sinet vaja karta ning välisvooder jääb aastateks samailmeliseks.

Välisvoodrimaterjalina kasutatakse üha enam ka lehist ja termopuitu. Lehise puhul on küllalt levinud tema igasuguse pinnakatteta jätmine, ehkki õlitamine ei teeks siingi paha. Samuti aitaks välimust ühtlustada ja stabiliseerida pinna toonimine rauavitrioliga.

Meie kliimas võtab looduslik patineerumine üsna palju aega ja vähesed on harjunud sellega, et niiskuse ja päikese eest paremini kaitstud kohtades toimub looduslik patineerumine märksa aeglasemalt ning fassaadivärvus on seetõttu ebaühtlane.

Termopuitu võib kasutada kõigi viimistlusvariantidega, värvimise puhul lisandub termopuidu tavalistele eelistele veel üks: vaik on puidust eemaldatud ja puudub oht, et päikese toimel väljamullitav vaik rikub värvkatet. Päris ilma pinnakatteta tõmbub termopuit ruttu halliks ja vähemalt õlitamist võiks ikka soovitada.

Puidust välisvoodri tegemiseks ja viimistlemiseks on tänapäeval nii palju erinevaid võimalusi, et sobivat varianti on võimalik leida praktiliselt igasuguse arhitektuurse lahenduse jaoks.

Allikas:

TM Kodu ja Ehitus
aprill 2010, nr.65

Vana äraproovitud puitkarkassmaja ehitamine võrreldes teiste konstruktsiooniliikidega on odavam ja tulemuseks on soe ning vastupidav elamu.

Paljud korteriotsijad on kohkunud, kui neile pakutakse puitkarkassmaja.

Väidetakse, et puitmaja ei ole võrreldes kivimajaga sama vastupidav. Puidu ja kivi kestvus on tõesti erinev, kuid tasuks silmas pidada, et inimeste nõudmised ruumidele muutuvad ja koos sellega ka trendid.

Puitmaja ei tähenda ainult palkmaja, vaid eelkõige materjali- ja rahasäästlikku puitkarkasskonstruktsioonil põhinevat hoonet. Sellise maja kandvaks osaks on karkass, mis valmistatakse 50×150 + 50×50 mm puitprussidest. Nende vahele paigaldatakse mineraalvill 200 mm ning karkass suletakse seest kipsplaadiga.

Välja jääva karkassi külg kaetakse tuuletõkkeplaadiga, milleks kasutatakse niiskuskindlat tuuletõkkekipsi või niiskuskindlat puitlaastplaati. Väliseks voodriks kasutatakse tavaliselt värvitud välisvoodrilaudu, kivivoodrit või siis kombineeritud lahendust.

2004. aasta algul konsultatsioonifirmast BK Konsult tellitud ühikuhindade võrdlus elamuehituses enam kasutatavate puitseinade ja Fibo 3 seinakonstruktsioonide kohta näitab, et puitseina ruutmeetri hind on Fibo plokkidest seina hinnast 83% madalam ja soojapidavus on 13% parem.

Puitkonstruktsiooni kaks põhilist eelist on odavamalt saavutatud soojapidav sein ja monteeritava lahenduse puhul püstitamise kiirus ja väike kaal ning sellest johtuv madalam koormus vundamendile.

Tosin aastat tagasi Šveitsis tehtud uuringus võrreldi identse projekti järgi ehitatava kivimaja ning monteeritava puitkarkassmaja tekitatavat keskkonnakoormust. Tulemusena ilmnes, et kõikide oluliste näitajate osas, nagu energiatarve, veevajadus, jäätmete hulk, keskkonna mürgistamine ja kasvuhooneefekti soodustamine, on puitmaja selgelt soodsamas positsioonis. Arvamuse, et puidust on võimalik ehitada ainult väikesemõõtmelisi madalaid individuaalelamuid, on paljud spetsialistid juba aastaid tagasi ümber lükanud.

Puitmaju on võimalik ehitada kuni viiekorruselisi.
Näiteks Rootsis ja Norras ei ole puitehitiste korruste arvu üldse piiratud. Isikliku arvamuse kohaselt saabub tavaehituste puhul piir nelja korrusega. Ka siis on juba parajalt tegemist hoone jäigastamisega tuulekoormustele ja puidu lubatavate muljumispingete ületamisega.
Kui lisada korruseid, tuleb tekitada eraldi kandekarkass ja peab arvestama üsna suure terase kogusega ühendussõlmedes. Tuleb leppida sellega, et lõviosa välisseinte puitkarkassi kandevõimest jääb kasutamata, kuna selle põhiülesanne on anda seinale soojapidavuse saavutamiseks vajalik paksus.

Arhitektil on suhteliselt suur vabadus maja planeerimisel. Juba planeerimise algul peab selgeks tegema, milliseid materjale soovitakse kasutada.

Kuid paneks arhitektidele südamele, et kui selgelt “kivivaimuga” maja püütakse vägisi sobitada puidukesta või ka vastupidi, ei pruugi ratsionaalset ja odavat lahendust sündida.

Laudvoodriga maja vajab räästast. Laudvooder, mis lausa “sukeldub” murusse, vajaks tegelikult 250 mm sokliosa. Samuti on parimate akende soojapidavus viis korda halvem 200 mm mineraalvillast soojustusega seinast. See kütte ülekulu võib kesta sada aastat, mis on vabalt ühe puitmaja elukaare pikkus. Maja kasutuskulud ületavad juba 50aastasel perioodil oluliselt ehituskulusid.

Sisekliima puitkarkassmajades on hea, kuid stabiilsus tagatakse ikkagi küttekehadega. Tervisliku sisekliima tagavad vajalike soojustehniliste näitajatega välispiirded ja tasakaalustatud ventilatsioonisüsteem.
Näiteks ülerõhk siseruumides võib tekitada niiskuskahjustusi. Pindadel kondenseeruv niiskus kombinatsioonis sobiva temperatuuriga paneb arenema hallitusseened ja sealt sugeneb juba allergiaoht.
Puitkarkassiga seina puhul kulub temperatuuri muutmiseks vähem energiat ja soovitav on püsiv küte. Massiivsemate ja suure soojusmahutavusega seinte puhul on sisetemperatuur välistemperatuuri muutudes püsivam.
Sisetemperatuuri muutmiseks tuleb kulutada rohkem energiat ja sellisesse hoonesse sobib paremini perioodilise küttega küttekeha, nagu ahi või kamin.

„Elamist puitkarkassmajas ei tasuks karta,”

Piltide, riiulite riputamise tüüblid on kõikides ehitusmaterjalide poodides müügil ja nende maksumus on madalam kui Fibo tüüblitel. Seinakappide riputamiseks nähakse seinakarkassi juba ette horisontaalpuu, kuhu külge kinnitatakse kapid.

Soovitav on kasutada kipsplaadi all kas puitlaastplaati, OSB-plaati või vineeri, et seinale riputatavad esemed kindlamalt püsiksid ja maja konstruktsioon jäigem oleks.

Puitkarkassmajade karpide keskmised hinnad jäävad 6000 kr/m² kanti, kõikudes siiski üsna suurtes piirides. Vaadates kinnisvaraportaalide müügikuulutusi, näeb ruutmeetrihindu, mis algavad 10 000 kroonist, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et hinnas sisaldub ka krunt, selle asukoht, vundamendi maksumus ja siseviimistluse olemasolu või puudumine.

Allikas:

Äripäeva raamatuklubi:
Oma Maja aprill 2006 Nr 2(41)